01
Paikne seirejaam
Pidevalt töötav seirejaam, mis vastab direktiivi (EL) 2024/2881 nõuetele. Mõõdetakse PM10, PM2,5, NO2, O3, SO2, CO ning benso(a)püreeni ja musta süsinikku (BC).
Seirevõrgu uuendamine ja asukohapõhise terviseriski hindamine · Eesti välisõhk
Millega me õhku mõõdame
Projekti raames uuendatakse ja täiendatakse Eesti riiklikku välisõhu seirevõrku — paiksetest seirejaamadest kuni liikuvate laboriteni. Nii saame seirevõrku juurde ka saasteained, mida uus õhukvaliteedi direktiiv juba lähiajal nõuab.
Seniseks on uuendatud on Tallinna kolm seirejaama (Liivalaia, Rahu, Õismäe), Narva ja Tartu seirejaam — igaüks kunstniku kaunistatud maalinguga.
Mõõtmise ja modelleerimise kombineerimine
Mitmekihiline seirevõrk
Eesti riiklikku seirevõrku kuulub 9 välisõhu seirejaama. Lisaks nendele jaamadele tehakse mõõtmisi ka liikuvate laborite ja arvutusmudelitega — kolm erinevat viisi, mis üksteist toetavad ja koos annavad tervikpildi Eesti õhukvaliteedist.
Kaart näitab seirevõrgu hetkeolukorda reaalajas. Kui kaart ei kuvandu, ava see täissuuruses: õhuseire.ee →
02
Liikuv seirejaam
Sõidukile paigaldatud seirejaam, mis võimaldab uurida konkreetset heiteallikat või probleempiirkonda kogu Eestis — alates linnaõhust kuni põlevkivitööstuse mõjualani.
03
Modelleerimisvõrgustik
Arvutusmudel katab õhukvaliteedi hinnanguga kogu Eesti, ka piirkonnad, kus seirejaama lähedal ei ole. Mudeli tulemusi võrreldakse pidevalt seirejaamade mõõtmistega, et tagada tulemuste usaldusväärsus.
Mida mõõdame
Mõõdetavad saasteained ja gaasid
Praegu mõõdame juba mitmeid õhusaasteaineid ja kasvuhoonegaase. 12.12.2026 jõustuvad uue õhukvaliteedi direktiivi nõuded, mis lisavad seirevõrku veel mõned saasteained.
PM10 & PM2,5
Peenosakesed — kõige olulisem tervisemõju indikaator. WHO 2021 soovitus PM2,5 aastakeskmiseks: 5 µg/m³.
NO2
Lämmastikdioksiid — peamiselt liiklus. Liivalaia seirejaam Tallinnas näitab fenomenaalseid liikluse mõju graafikuid.
Must süsinik (BC)
Põlemise marker. Liiklus, kohtküte ja tööstus. Tugev lühiealine kliimasoojendaja.
Benso(a)püreen
Kantserogeense polüaromaatse süsivesiniku marker. Talvel kohtkütte mõju on Eestis selgelt nähtav.
O3, SO2, CO
Osoon, vääveldioksiid ja vingugaas — klassikaline õhuseireminimum, mis tagab võrreldavuse Euroopas.
CH4 & CO2
Metaan ja süsinikdioksiid — kasvuhoonegaaside mõõtmine seob õhukvaliteedi ja kliimaeesmärgid ühte süsteemi.
Ultrapeened osakesed (UFP)
Kõige väiksemad osakesed, mille tervisemõju uuritakse eraldi juba mõõdetavatest peenosakestest.
Ammoniaak (NH3)
Peamiselt põllumajandusest pärinev gaas, mis aitab kaasa peenosakeste tekkele õhus.
Elavhõbe (Hg) & täiendavad PAH-id
Täiendavad raskmetallid ja polüaromaatsed süsivesinikud, mida uus direktiiv nõuab lisaks benso(a)püreenile.
Modelleerimine
Seirevõrk + modelleerimine = kogu Eesti
Isegi hea seirevõrk ei kata kõiki Eesti külatänavaid. Modelleerimissüsteem ühildab mõõtmised õhusaasteainete heitkoguste inventuuri, ilma- ja maakasutusandmetega ning toodab ruumiliselt katkematu kihi kogu riigi õhukvaliteedist igapäevaselt.
Süsteem on integreeritud avaliku õhuseire portaaliga õhuseire.ee, kust iga huviline näeb oma kodukandi õhukvaliteeti reaalajas.
A
Õhusaasteainete heitkoguste inventuur
Liiklus, energeetika (sh kohtküte), tööstus, põllumajandus — aktuaalsed heitkoguste andmed jaotatuna ruumiliselt.
B
Meteoroloogia
Ilmamudel annab tuule, temperatuuri, õhukihtide stabiilsuse — see määrab, kuhu saaste levib ja kus tekivad maksimaalsed tasemed.
C
Mõõtmiste assimilatsioon
Reaalaja mõõtmised parandavad mudelit ja viivad selle reaalsuse lähedale.
D
Modelleerimisruudustik
Linnades kuni 100 m lahutus — see on tase, mis võimaldab inimese kokkupuudet hinnata asukoha täpsusega.
Avalik kasutus
Andmed avalikult ja reaalajas
Kõik, mida mõõdame ja modelleerime, on Eesti elanikele tasuta ja avalikult kättesaadav — kaardil, graafikutel ja aruannetes.
-
-
-
Direktiiv (EL) 2024/2881
Uue välisõhu kvaliteedi direktiivi ametlik tekst.
Loe direktiivi → -
Seirearuanne (KESE)
Aastane välisõhu seire aruanne Keskkonnaseire Infosüsteemis.
Vaata aruannet →
Loe edasi