Õhusaaste & tervis · Asukoha täpsusega

Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteem

Me teame järjest paremini, milline on õhukvaliteet eri piirkondades. Kuid numbrid üksi ei ütle inimesele, mida see tegelikult tähendab. Kas praegune õhukvaliteet võib mõjutada minu tervist? Kas risk on suur või väike? Projekti raames arendatakse süsteem, mis seob inimese asukohapõhise kokkupuute õhusaastega terviseriskide hinnangutega ning esitab tulemused lihtsalt ja arusaadavalt.

Naine hingab sisse õhku, milles on palja silmaga nähtamatud tahked osakesed, mis jõuavad kopsudesse. Illustratsioon: täiskasvanu hingab ööpäevas sisse umbes 15 000 liitrit õhku, millega kopsudesse jõuab hinnanguliselt 0,03 grammi PM2,5 aastas.

Loogika

Kokkupuutest terviseriskini

Terviseriski hindamine põhineb selgel ja teaduspõhisel metoodikal. Õhusaastega kokkupuute andmed seotakse teaduskirjanduse ning Eesti andmetel tehtud uuringute tulemustega, et hinnata võimalikku mõju tervisele.

01

Mõõtmised

Paiksed seirejaamad, liikuvad laborid ja sensorvõrk annavad reaalajas pildi õhusaaste tasemetest erinevates kohtades.
02

Modelleerimine

Mudel laiendab mõõtmised kogu Eestit katvale alale. Tulemus: asukohapõhine õhusaaste hinnang.
03

Kokkupuude

Asukohapõhine õhukvaliteedi info kombineerituna rahvastiku andmetega — kus ja kuidas inimesed tegelikult elavad ja liiguvad.
04

Terviserisk

Teaduslikud annus-vastusfunktsioonid (PM_2,5, NO₂, BC) tõlgivad kokkupuute hinnatud terviseriskiks — varase suremuse, südamehaiguste, hingamisteede haiguste ja muude tagajärgede võrra.

Tervisemõjud

Mida õhusaaste teeb

Õhusaaste mõju tervisele on Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul üks suurimaid keskkonna terviseohutegureid maailmas. Eestis on uuringud näidanud märkimisväärset kohalikku mõju, eriti talvel kohtkütte ja Tallinnas liikluse näol.

Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteem ei keskendu üksikule indikaatorile, vaid hindab eraldi nii kroonilise kui ka lühiajalise kokkupuute tagajärgi.

Südame-veresoonkond

PM_2,5 ja NO₂ kokkupuude on seotud kõrgema infarkti ja insuldi riskiga ning kõrgema vererõhuga.

Hingamisteed

Astma, kroonilised hingamisteede haigused, suurenenud erakorralise abi pöördumiste arv saasteepisoodide ajal.

Vähk

Benso(a)püreeni ja peenosakeste kokkupuude suurendab kopsuvähi riski. Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) on liigitanud välisõhu saaste 1. rühma kantserogeeniks.

Närvisüsteem

Üha rohkem uuringuid seostab pikaajalist kokkupuudet peenosakestega (PM_2,5) kognitiivsete häirete ja dementsuse suurenenud riskiga.

Loode & lapsed

Kõrgem PM_2,5 kokkupuude on seotud madalama sünnikaalu, enneaegse sünni ja laste hingamisteede haiguste sagedusega.

Varane suremus

Õhus leiduvad peenosakesed põhjustavad Eestis igal aastal hinnanguliselt sadu enneaegseid surmasid. Märkimisväärset osa neist oleks võimalik ennetada õhukvaliteedi parandamisega.

Projektist

Kust andmed tulevad

Terviseriski hinnangud tuginevad Eesti riiklikule välisõhu seirevõrgule, kuhu kuulub 9 paikset seirejaama üle Eesti. Jaamad mõõdavad pidevalt peenosakeste (PM₁₀, PM_2,5), lämmastikdioksiidi (NO₂), osooni (O₃), vääveldioksiidi (SO₂), vingugaasi (CO), musta süsiniku (BC) ja benso(a)püreeni taset — saasteainete, mille kohta on teaduskirjanduses kõige rohkem tõendeid tervisemõju kohta.

Mõõtmised annavad usaldusväärse aluse, millele terviseriski hinnangud toetuvad, ning võimaldavad kontrollida, kas õhukvaliteet vastab Eestis kehtivatele piirväärtustele. Vaata seirevõrku lähemalt →

IT-lahendus

Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteem, mida saab tegelikult kasutada

Projekti tulemusena valmib infotehnoloogiline lahendus, mis pakub kolmele kasutajatüübile asukohapõhist õhukvaliteedi ja terviseriski infot, lihtsalt mõistetaval kujul.

Inimesele

Saad teada, milline on õhukvaliteet sinu kodu või töökoha ümbruses, mis seda mõjutab ja mida see võib tervisele tähendada. Saasteepisoodide ajal hoiatab süsteem võimalike terviseriskide eest.

Riigile

Õhukvaliteedi direktiivi (2024/2881) täitmise jälgimine ja EL aruandlus, ning õhukvaliteedi seirega rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhususe kontrollimine.

Metoodika

Tugineb tunnustatud teaduslikule alusele

Hindamise loogika on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni tervisemõju hindamise juhendiga (WHO Health Risk Assessment; HRAPIE / AirQ+). Eraldi panus tuleb Tartu Ülikooli kohaliku Eestit puudutava uuringuteabe näol.

WHO õhukvaliteedi juhised (WHO Air Quality Guidelines, 2021)

Aastakeskmised soovitused: PM_2,5 5 µg/m³, NO₂ 10 µg/m³, O₃ 60 µg/m³. Loe juhist →
WHO tervisemõju hindamise metoodika (HRAPIE / AirQ+)

Annus-vastusfunktsioonid ja tarkvara terviseriski hindamiseks. AirQ+ →
EL direktiiv 2024/2881

Uue välisõhu kvaliteedi direktiivi piirväärtused, mis liiguvad WHO 2021 soovituste suunas aastaks 2030. Direktiivi tekst →
EEA & ETC HE

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja European Topic Centre on Human Health and Environment (ETC HE) metoodika riigiülese arvestuse jaoks. ETC HE →
Eesti uuringud

Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse erinevad projektid. Vaata uuringuid →